Soovitud lapse päev: teave ja abi lapsi saada soovivatele paaridele!

Soovitud lapse päev: teave ja abi lapsi saada soovivatele paaridele!

Peaaegu iga kümnes paar Saksamaal on tahes-tahtmata lastetu. Selline olukord ei too kaasa mitte ainult emotsionaalset, vaid ka füüsilist stressi, mida sageli eiratakse. Sellele olulisele teemale tähelepanu juhtimiseks korraldab Leipzigi Ülikooli Haigla (UKL) 25. juulil 2025 soovilapse päeva. Teabeüritus toimub alates 14.30. kuni 18.30. 1. majas, kliinikumi seminariruumis 8/9 aadressil Liebigstrasse 12. Oodatud on patsiendid, lähedased, spetsialistid ja kõik, kes soovivad rohkem teada saada viljakus- ja reproduktiivmeditsiini kohta. Prof dr Bahriye Aktas juhib üritust, mis korraldatakse koostöös Leipzigi reproduktiivtervise uurimiskeskusega (LE-REP).

Ürituse keskmes on vahetus reproduktiivmeditsiini praegustest väljakutsetest ja edusammudest. Eelkõige mälestatakse sooviva lapse päevaga Louise Browni, esimest kehavälise viljastamise teel sündinud last, kes sündis 25. juulil 1978. aastal.

Programmi ülevaade päevast

Üritus sisaldab mitmeid loenguid ja paneele, mille eesmärk on anda osalejatele väärtuslikku teavet:

• 14:30 Uhr: Begrüßung
• 14:45 Uhr: Strategien zum Schutz der Reproduktionsfähigkeit (Dr. Julia Bartley & Prof. Dr. Sonja Grunewald)
• 15:15 Uhr: Der (unerfüllte) Kinderwunsch in verschiedenen Lebenskonstellationen (Dr. Vera Vieten)
• 15:45 Uhr: Begleitung in der Kinderwunschzeit (UIK e.V.)
• 16:15 Uhr: Pause
• 17:00 Uhr: Unsichtbare Einflüsse: Umweltgifte und Fruchtbarkeit (Experten des Helmholtz-Zentrums für Umweltforschung)
• 17:30 Uhr: Samenspende: Zwischen Wunschkind & Rechtssicherheit (Dr. Vera Vieten)
• 18:00 Uhr: Zyklusmonitoring mit dem OvulaRing (Antje Kern, VivoSensMedical)
• 18:30 Uhr: Ausblick und Abschluss

Viljatuse globaalne mõõde

Viljatuse probleem ulatub kaugemale individuaalsest saatusest. Vastavalt Guttmacher-Lanceti komisjoni 2018. aasta aruandele on see küsimus ülemaailmses tervishoiupoliitikas vähe tähtsustatud. Hinnanguliselt mõjutab viljatus 48,5 miljonit paari kuni 186 miljonit inimest kogu maailmas, mis nõuab kiiret tegutsemist. Soovimatute raseduste ennetamisele keskendumine on tähendanud, et viljatusega seotud väljakutsed jäetakse sageli tähelepanuta.

1994. aastal vastu võetud rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevusprogramm kutsus kõiki 179 allakirjutanud riiki tagama juurdepääsu viljatuse ennetamisele ja ravile. Sellest hoolimata on paljudes riikides, sealhulgas Saksamaal, toetus kannatanutele ebapiisav. Seetõttu nõuavad eksperdid põhjalikku uurimistööd, et määrata kindlaks viljatuse ulatus ja tagajärjed, ning integreeritud lähenemisviisi, mis arvestab nii soovimatut rasedust kui ka viljatust.

Viljakusravi tervisemõjude paremaks mõistmiseks keskendub interdistsiplinaarne uurimisprojekt LE-REP füüsilistele ja psühholoogilistele probleemidele, mis võivad puudutada eelkõige varasemaid haigusi põdevaid inimesi. Viljatuse terviklikum ravi universaalses tervishoius võiks aidata lahendada ebavõrdsust ravi kättesaadavuse osas ja parandada haigete elukvaliteeti.

Täpsemat infot ürituse ja päevateemade kohta leiab UKL kodulehelt: UKL pressiteade või artikkel PMC-st: PMC artikkel.