Mootorrattur vigastada Schönaus: juht ei märka teda pöörates

Mootorrattur vigastada Schönaus: juht ei märka teda pöörates

Pühapäeval, 11. augustil 2025 juhtus Rottal-Inni linnaosas Schönaus liiklusõnnetus, milles sai kergelt vigastada 67-aastane Gangkofeni mootorrattur. Õnnetus juhtus kella 14 paiku. ja see oli tingitud sellest, et 23-aastane Arnstorfi juht jäi mootorratturile, kes põrkas pöördel kokku mootorrattaga, kahe silma vahele. Mootorrattur viidi kohe lähedalasuvasse haiglasse, varakahju jääb neljakohalisesse vahemikku. Juht peab nüüd vastutama ettevaatamatusest kehavigastuse eest, mis on sellistel juhtudel tavaline õiguslik tagajärg.

Mootorratturite turvalisusele on viimastel aastatel pööratud suuremat tähelepanu. Igal aastal registreeritakse Saksamaal mitu tuhat isikuvigastustega mootorrattaõnnetust, sealhulgas sadu surmaga lõppevaid intsidente. Mootorrattad on liiklusõnnetuste statistikas väga olulised ja nendele õnnetustele aitavad kaasa mitmed tegurid. Biketrails Pfannenstiel teatab, et õnnetuste põhjused võib jagada nelja põhikategooriasse: juhi käitumine, sõiduki seisund, teeolud ja keskkonnatingimused.

Levinud õnnetuste mustrid

Üldlevinud õnnetuste mustrid näitavad, et seal on nii sõiduvigadest või ebasobivast kiirusest põhjustatud kukkumisi kui ka kokkupõrkeid teiste sõidukitega. Viimased tagajärjed tulenevad sageli liiklejate tähelepanuta jätmisest, ettevaatamatust pööramisest või teed mitteandmisest. Eriti ohtlikud on õnnetused, kus mootorratturid satuvad vastuollu nõrgemate liiklejate, näiteks jalakäijate või jalgratturitega. Need stsenaariumid kujutavad endast suurt vigastuste ohtu.

Sageli mõjutavad õnnetuste põhjuseid erinevad tegurid nagu liigne kiirus, alkoholi ja narkootikumide tarbimine ning hajutatud sõidukäitumine. Surmavate tagajärgedega võivad kaasneda ka tehnilised vead, näiteks rikkis pidurid või rehvide kulumine. Ebapiisavad teeolud ja keskkonnatingimused mängivad samuti õnnetuste toimumisel määravat rolli.

Ennetamine ja väljakutsed

Ohutuse suurendamiseks teedel on vaja erinevaid meetmeid. Nende hulka kuuluvad juhtide ohutuskoolitused, liiklejatele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniad, aga ka infrastruktuuri täiustused, nagu ohutud jalgrattateed ja parem tänavavalgustus. Mootorrataste tehnilised täiustused, nagu mitteblokeeruvad pidurisüsteemid (ABS) ja veojõukontroll, ning sobiva kaitseriietuse kandmine võivad samuti aidata vigastusi vähendada. Õnnetuste arvu vähendamise võti peitub aga ka uute tehnoloogiate edasiarendamises ja juhtide paremas koolituses.

Schönau tragöödia tuletab meile meelde, kui oluline on olla teedel valvas ja arvestada kõigi liiklejate ohutusega. Liiklusõnnetused võivad juhtuda kiiresti, kuid õigete ennetusmeetmete ja liiklusohtude suurenenud teadvustamisega saab loodetavasti vigastuste arvu vähendada.