27 miljonit tonni nanoplastikat: oht merele ja inimestele!

27 miljonit tonni nanoplastikat: oht merele ja inimestele!

Nordatlantik, Europa - Põhja -Atlandi ookeani murettekitav plastjäätmed on viimastel aastatel viinud intensiivsete uuringuteni. Leipzigis asuva Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse ja Southamptoni riikliku okeanograafiakeskuse Helmholtzi keskuse teadlaste läbi viidud uuring näitab, et Põhja -Atlandi ookeani ülaosas on hinnanguliselt 27 miljonit tonni nanoplastikat. See leid on avaldatud austatud ajakirjas "Nature", näiteks Tagesspiegel.

nanoplastika, mis tuleneb suuremate plastiesemete, näiteks pudeli ja kottide lagunemisest, pole mitte ainult keskkonnale ohtlik, vaid ka mereorganismide jaoks. Melanie Bergmann (AWI) rõhutab, et need pisikesed osakesed võivad tungida suuremas hulgas organismides ja nende kudedes, mis põhjustab tõsiseid muutusi rakulisel tasemel. Eriti murettekitav on see, et nanoplastika kontsentratsioonid rannikualadel on kuni tuhat korda suurem kui avamerel. Sellel võib olla mereökosüsteemile kaugeleulatuv mõju.

mereelu terviseriskid

Uuring tuvastab mõned nanoplastikaga seotud ohud. See hõlmab veesolendite immuunsussüsteemi inhibeeritud kasvu, paljunemisprobleeme, füsioloogilist stressi ja häireid. Teine probleem on nanoplastika kahjulik mõju vetikate kloroplastidele, mis võib vähendada fotosünteesi kustutusi. See võib kahjustada kaassalvestust, mis võib globaalset globaalset soojenemist veelgi süvendada, kuna [geo] (https://www.geo.de/natur/oekogology/wohl- mehr-plastik-inde-den-dn-alglang-35883370.html).

Uurimise keskne tulemus näitab, et kaheteistkümne koha mõõtmisandmed on Põhja -Atlandi ookeani piirkonnas. Teadlased leidsid erinevaid kontsentratsioone: ranniku lähedal mõõdeti keskmiselt 25 mg nanoplastikat kuupmeetri kohta vees, samas kui 1000 meetri sügavusel registreeriti vaid 7,5 mg. See näitab, et pinna lähedal olevad veed on rohkem saastunud kui sügavad veed. Sügavas meres tuvastati ainult polüetülenereftalaat (PET), kuid mitte laialt levinud plastipolüetüleeni (PE) ja polüpropüleeni (PP).

poliitiliste meetmete vajadus

Martin Wagner (NTNU) rõhutab plastiprobleemi vähendamiseks poliitiliste meetmete pakilist vajadust. Hoolimata teadmistest nanoplastilise probleemi ulatuse kohta, on uurimisnõue endiselt kõrge, eriti nende osakeste bioloogiliste mõjude osas. Mark Lenz (Geomar) hoiatab halbade andmete eest nanoplastika kohta, mis raskendab olukorra hindamist.

Need uued leiud Põhja -Atlandi ookeani nanoplastika leviku ja ohtude kohta aitavad kaasa globaalse plastist eemaldamise mõistmisele ja illustreerivad kiireloomulisust, et võtta viivitamatuid meetmeid mereökosüsteemide kaitsmiseks ja hooldamiseks.