Petudraama Stendalis: Tundmatud inimesed varastavad sadu tuhandeid eurosid!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

3. novembril 2025 langes 57-aastane naine Stendali linnaosas võltspangatöötajate tõsise telefonipettuse ohvriks.

Am 3. November 2025 wurde eine 57-jährige Frau im Landkreis Stendal Opfer eines schweren Telefonbetrugs durch falsche Bankmitarbeiter.
3. novembril 2025 langes 57-aastane naine Stendali linnaosas võltspangatöötajate tõsise telefonipettuse ohvriks.

Petudraama Stendalis: Tundmatud inimesed varastavad sadu tuhandeid eurosid!

Stendali linnaosas oli mastaapne pettusejuhtum, kus 57-aastane naine langes küberkuritegevuse ohvriks. Tundmatud kurjategijad esinesid pangatöötajatena ja palusid naisel sisestada isikuandmed. Pärast küsitud teabe esitamist helistas naine oletatavalt pangatöötajalt, kes teda veelgi eksitas. Selle tulemusena tegi ta mitu ülekannet, põhjustades kuue numbri keskel rahalist kahju. Kohe alustati kriminaalpolitsei juurdlust, kuna see pole esimene taoline juhtum ning Stendali politsei hoiatab tungivalt selliste petuskeemide eest.

Hoiatused on eelkõige suunatud inimestele, kes saavad väidetavalt pangatöötajatelt sarnaseid kõnesid või e-kirju. Politsei kirjeldab neid kui näiteid andmepüügimeilidest, mille toimepanijate eesmärk on hankida tundlikke andmeid või edastada neid. Kasutajad peaksid olema ettevaatlikud, et nad ei avaldaks isiklikku teavet ega teeks telefoni teel ülekandeid. Kahtlaste kõnede saamisel soovitab politsei viivitamatult toru katkestada ja panka teada anda oma teadaolevad kontaktandmed.

Küberkuritegevuse tõus

Stendalis aset leidnud juhtum toob esile kasvava küberkuritegevuse ohu, mis puudutab nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Statista andmetel on andmepüük üks levinumaid viise isikuandmete hankimiseks. 2025. aasta märtsis avastati umbes 347 000 andmepüügisaiti, mille eesmärk oli kogenematute kasutajate lõksu püüdmine. Kurjategijate meetodid on erinevad ja ulatuvad võltsitud veebisaitidest kuni petturlike kirjadeni, mis nõuavad kiiresti paroolide või TAN-ide avaldamist.

Lisaks andmepüügile on tõsiseks ohuks lunavararünnakud. Nad juurutavad pahavara, mis blokeerib süsteeme või krüpteerib andmeid kuni lunaraha maksmiseni. Nende rünnakute rahalised tagajärjed on tohutud ja riigiti erinevad. Tervishoiusektoris, mis on eriti haavatav, on andmete rikkumise keskmine maksumus üle 7 miljoni dollari. Ülemaailmsed kulutused küberjulgeolekule on 2025. aastal hinnanguliselt 95 miljardit dollarit, mis näitab, kui kiiresti peavad ettevõtted ja institutsioonid end kaitsma.

Soovitused pettuste vältimiseks

Arvestades kõiki neid ohte, on hädavajalik võtta ennetavaid meetmeid. Politsei ja küberturvalisuse eksperdid soovitavad rakendada organisatsioonilisi ja tehnilisi turvameetmeid. See hõlmab nii tulemüüride ja VPN-ide kasutamist kui ka tehisintellektil põhinevaid uusi tehnoloogiaid. Üha enam ettevõtteid otsustab end kindlustada ka küberriskide vastu, et kaitsta end rahaliste kahjude eest.

Üldiselt näitab Stendali juhtum, et küberkuritegevus on tõsine probleem, mis mõjutab nii kodanikke kui ka institutsioone. Väga oluline on jääda valvsaks ja astuda konkreetseid samme turvalisuse parandamiseks.