Linnade areng kliimamuutustes: Leipzig tugineb käsnlinnale!

Linnade areng kliimamuutustes: Leipzig tugineb käsnlinnale!

Kliimamuutuste väljakutse seab linnapiirkondadele tohutuid ülesandeid, eriti seoses tugevate vihmasadudega. Seda olukorda silmas pidades on Leipzigi linn võtnud endale kohustuse koostöös Helmholtzi Keskkonnauuringute Keskuse (UFZ) ja teiste partneritega arendada sini-rohelist infrastruktuuri. Nende uute lähenemisviiside eesmärk on aidata muuta linnaruumid kliimamõjude suhtes vastupidavamaks, rakendades veetundliku linnaarengu põhimõtteid. Pariisi kliimalepe kutsub riike üles mitte ainult vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid, vaid ka töötama välja kliimamuutustega kohanemisstrateegiaid. Nende strateegiate keskmes on ruumi multifunktsionaalsus, mille eesmärk on luua looduslik veeringlus. See hõlmab nii vihmavee imbumist ja aurustamist kohapeal kui ka vee ladustamist nn käsnalinnades. Helmholtz Klima teatab, et Leipzigis tehakse analüüs 25-hektarilise uusehitiste linnaosa kohta3, mis pakub ruumi700 inimestele ümberringi.

Sini-roheliste infrastruktuuride rakendamine hõlmab nii looduspõhiseid elemente nagu tiigid, pargid ja puud, kui ka tehnilisi süsteeme nagu laaned, kaevikud ja haljaskatused. See kombinatsioon on üleujutuste, kuumahoogude ja põuaohu leevendamiseks ülioluline. Tugevate vihmasadude ja põua sündmuste mõju arvutamiseks ja modelleerimiseks kasutatakse teaduspõhist planeerimisvahendit. Lisaks tuleks tsentraalset kanalisatsiooni leevendada sellega, et vihmavett enam kanalisatsiooni ei suunata.

Sponge City: tulevikku suunatud kontseptsioon

"Käsnalinna" kontseptsiooni peetakse kliimamuutustega kohanemise võtmeks. See kontseptsioon on mõeldud vihmavee ladustamiseks, kasutamiseks, aurustamiseks, imbumiseks ja ärajuhtimiseks. IOEW uuringud näitavad, et nende infrastruktuuride tõhusaks rakendamiseks on vaja ulatuslikke muudatusi olemasolevas sotsiaal-tehnilises süsteemis. See hõlmab poliitikavahendite kombinatsiooni väljatöötamist, mis edendavad sini-rohelise infrastruktuuri loomist. Projekti esimene osa keskendub käsnlinna põhimõtte rakendamisele, teine ​​osa aga katuste kaasajastamist läbi haljastuse ja päikesesüsteemide.

Selle algatuse oluline eesmärk on välja selgitada kümme kõige tõhusamat hooba, mis on vajalikud kliimale vastupidavaks käsnalinnaks muutumiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi mahukaid kirjandusuuringuid ja töötubasid ekspertidega. Samuti toetatakse omavalitsusi ja omanikke näidislahenduste, jaotusmaterjalide ja pakkumissoovituste kaudu. Esialgseid tulemusi tutvustati 2024. aasta septembris Keskkonnatoksikoloogia ja Keemia Seltsi koosolekul.

Kliimakaitse ja energiatõhusus

Projekti teine ​​keskne aspekt on energiatõhususe parandamine äsja kujundatud linnaosades. Meetmed ei ole mõeldud mitte ainult kliimaprobleemide lahendamiseks, vaid ka energiakulude olulise kokkuhoiu saavutamiseks. Elanikkonna nõudmiste rahuldamiseks on vajalik tihe koostöö erinevate osapoolte vahel, et lahendused vastaksid kogukonna vajadustele.

Nende uuenduslike kontseptsioonide rakendamine ei ole mitte ainult linnaelanike elukvaliteedi seisukohalt ülioluline, vaid annab olulise panuse ka kliimakaitsesse. Siniroheliste infrastruktuuride integreerimine on seega oluline samm vastupidava ja kliimasõbraliku linnatuleviku suunas.