Kliimamäss Schönaus: EWS nõuab muutusi tulevikuks!

Kliimamäss Schönaus: EWS nõuab muutusi tulevikuks!

Intensiivsel arutelul kliimakaitse üle väljendasid paljud EWS-i töötajad keskendumist säästva energia tulevikule. Kliimakaitseametnik Boriss Gotšev tõstis üritusel esile kliimapoliitika murettekitavat arengut uues föderaalvalitsuses. Gotšev kritiseeris asjaolu, et kliimakaitse on poliitilises päevakorras kaotanud tähtsuse. Eriti murettekitavaks peab ta uute gaasielektrijaamade ehitamist, mida ta kirjeldas kui sammu vales suunas.

Nõukogu esimees Thomas Jorberg pidas peakõne, mis tõi välja seosed ettevõtte visiooni ja sotsiaalse vastutuse vahel. Järgnevates aruteluvoorudes ettevõtte edasise suuna üle selgus, et EWS järgib selget visiooni: kliimakaitse edendamine maailmas, milles tasub elada. Ettevõtte tegevjuht Sebastian Sladek rõhutas seda lähenemist ja rõhutas koostööl põhineva ja taastuvenergia tuleviku vajadust.

Revolutsioonilised lähenemisviisid kliimakaitsele

EWS on pühendunud oma eesmärkidele nii poliitiliselt kui ka sotsiaalselt selge seisukohaga. Seda Euroopa kliimapoliitika laiemas kontekstis, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuste mõju ning vähendada keskkonnale ja kliimale kahjulikke tegevusi. Nagu Föderaalne Keskkonnaagentuur kirjeldab, on rahvusvahelistel kliimakaitselepingutel praegustele strateegiatele märkimisväärne mõju, kusjuures eriti silmapaistvad on ÜRO raamkonventsioon ja Pariisi kokkulepe. 2020. aastal ulatusid kasvuhoonegaaside heitkogused ELis ligikaudu 3 miljoni CO₂ekvivalendi kilotonni.

Nende heitkoguste jaotus näitab, et energiasektor 26%-ga ja transport 22%-ga on suurimad saastajad. EL on seadnud ambitsioonikad eesmärgid, mille sisuliselt võtab kokku 18. novembril 2018 avaldatud algatus „Puhas planeet kõigile”, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks nullilähedane kasvuhoonegaaside heitkogus.

Majandus vastab kliimapoliitikale

Arutelu kliimaeesmärkide üle saab lisatõuke Euroopa rohelisest kokkuleppest, mis võeti vastu 2019. aasta detsembris. See kujutab endast kasvustrateegiat kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. Energiavarustuse kindlusele, energiatõhususe suurendamisele ja süsinikdioksiidi vähendamisele püütakse järgida integreeritud lähenemisviisi. Riiklikud energia- ja kliimamuutuste kavad (NECP) on nüüd kohustuslikud liikmesriikidele, kes peavad aru andma oma edusammudest heitkoguste vähendamise ja taastuvenergia valdkonnas.

2021. aastal võeti vastu EL-i kliimaseadus, millega kehtestatakse kasvuhoonegaaside neutraalsuse õiguslik fikseerimine aastaks 2050 ja vähendamine 55% aastaks 2030. Lisaks esitas EL komisjon hiljuti ettepanekud kasvuhoonegaaside heitkoguste netovähendamiseks 2040. aastaks 90%. Fit for 55 hõlmab neid kõikehõlmavaid kliimapoliitika ettepanekuid ja seadusandlikke algatusi, mis täiendavad kliimamuutusi käsitlevaid ettepanekuid, ELi meetmete pakett, mille eesmärk on kiirendada üleminekut puhtale energiale ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest.