Politseikatel Leipzigis: jätkusuutmatud tingimused ja õiguslikud tagajärjed!

Politseikatel Leipzigis: jätkusuutmatud tingimused ja õiguslikud tagajärjed!

3. juunil 2023 toimus Leipzigis Heinrich-Schütz-Pargis poleemika suure politseikatla ümber, mis tekitab arutelusid tänaseni. Valju nd-vool Pärast seda, kui kavandatud meeleavaldus keelati vägivallahirmu tõttu, piiras politsei ümber 1324 inimest ja neid hoiti kinni kuni üksteist tundi. Meeleavaldajad olid kogunemisvabaduse piirangute vastu.

Politseijõud põhjendasid ümberpiiramist üksikute mobilisatsiooni käigus toimunud vägivallapuhangutega. Tingimused kinnipidamise ajal olid murettekitavad: ümbritsetutel polnud joogivett ega toitu ning nad pidid põõsastes roojama. Kokku algatati 1537 uurimist tuvastamata isikute suhtes, kelle väited on väga vastuolulised.

Õiguslik olukord ja kriitilised hääled

Kaks aastat pärast juhtunut selgus, et 861 uurimist lõpetati, kuna süüdistused osutusid alusetuks. Saksimaa siseminister Armin Schuster (CDU) selgitas, et paljudel juhtudel ei suudetud tuvastada fakte, ebaseaduslikkust või süüd. Hetkel on menetluses või prokuratuuris otsuse tegemisel 445 asja. Šokeeriv on see, et vähem kui 1,5% juhtudest ehk 19 juhtumist esitati süüdistus.

Ilmekas näide nendest kohtuprotsessidest on 25-aastase aktivisti juhtum, kellele esitati süüdistus mõrvakatses ja kallaletungis, kuid kes lõpuks pärast kuuekuulist vahi all viibimist vabastati. Ringkonnakohus tühistas vahistamismääruse, kuna puudus tungiv kahtlus. Põhiseaduskaitseorganid klassifitseerivad enamiku ümberpiiratutest vasakäärmuslasteks ning kõigi 1322 kriminaalealise kannatanu andmed edastas Saksimaa politsei salateenistustele, et neid viieks aastaks säilitada. See tava kutsus esile karmi kriitika andmekaitse eestkõnelejatelt ja juristidelt.

Kriitilised otsused ja reaktsioonid

Praegune Düsseldorfi halduskohtu protsess toob esile sarnased probleemid. Meeleavalduse raames ümbritseti üle 300 osaleja, sealhulgas 38 alaealist. Ka siinsed tingimused olid ebainimlikud, kuna kaasaskantavaid tualette ei pakutud ja lõksus olnud isikud pidid taluma sarnaseid olusid. Halduskohus mõistis piiramise seaduslikuks viiel juhul, tuginedes koosolekut seganud maskides inimeste käitumisele.

Kahe teise hageja meetmed kvalifitseeriti aga ebaseaduslikeks, kuna need jäid kritiseeritavast blokist välja. Nordrhein-Westfaleni liidumaa, kes seadis enne protsesside algust kahtluse alla halduskohtu jurisdiktsiooni, väitis, et politseikatel oli repressiivne meede, mistõttu oli pädev ringkonnakohus. Münsteri kõrgem halduskohus lükkas 2022. aasta novembris politsei kaebuse tagasi, mis illustreerib veelgi selliste meetmetega seotud õiguslikku ebakindlust.

Leipzigi juhtum, nagu ka Düsseldorfi sündmused, tõstab tähelepanu kogunemisvabaduse ja politsei võetud meetmete kriitilisele olukorrale. Poliitikute nagu vasakpoolse parlamendiliikme Jule Nageli nõudmised salvestatud andmete viivitamatuks kustutamiseks näitavad vajadust suurema läbipaistvuse ja põhiõiguste austamise järele.