EL-i keeld: kuidas reageerivad Leipzigi restoranipidajad vorstidilemmale

EL-i keeld: kuidas reageerivad Leipzigi restoranipidajad vorstidilemmale

EL-i parlament võttis 8. oktoobril 2025 vastu vastuolulise otsuse, mille kohaselt ei tohi vegan- ja taimetoitlastele enam kanda nimetusi nagu “šnitsel”, “burger” või “vorst”. Selle keelu eesmärk on minimeerida segiajamise ohtu ehtsate lihatoodetega. Siiski peavad otsuse veel heaks kiitma liikmesriigid, mis on tekitanud ägeda arutelu seaduse mõju üle, eriti toitlustussektoris ja tarbijate seas. Seda ta raporteerib LVZ.

Leipzigi toitlustustööstus on otsusest üllatunud. “Vleischerei” asutaja Kristoff Liebers kirjeldab arutelu keelu üle liialdatuna. Tema "Vleischerei" kasutab oma taimsete toodete kohta loomingulisi termineid, nagu "karrivorst" ja "praad". Liebers hoiatab, et tegelik oht väiksematele ettevõtetele tuleneb pigem suurkorporatsioonidest kui nimedest, mida nad oma toodete puhul kasutavad.

Toitlustustööstuse reaktsioonid

Raphael Konieczny filmist "Vleischerei" peab arutelu aegunuks. Andreas Grollmann “Milu veganist” väljendab samuti muret ja hoiatab võimaliku segaduse eest, mida uued nimed tekitada võivad. “Bibabo” omanik Tom Räntzsch seab kahtluse alla seaduse kasulikkuse ja rõhutab, et tema firma pakub lihaasendustooteid juba alternatiivsete nimetuste all.

Uue seaduse kriitikud usuvad, et see ei põhjusta mitte ainult segadust, vaid toob tootjatele kaasa ka märkimisväärseid kulutusi. Samuti kritiseeritakse seda, et sellel teemal on toiduainetööstuse pakilisemate väljakutsetega võrreldes vähe tähtsust. Sotsiaalmeedias ringlevad juba multikad ja naljad nimekeelu kohta.

Keskenduge tarbijakaitsele

Arutelu ei tekita tuliseid arutelusid mitte ainult toitlustustööstuses, vaid ka tarbijakaitsjate seas. Nad on ägedalt vastu selliste mõistete nagu "sojašnitsel" keelustamisele. Chris Methmann pärit Toiduvaatlus kritiseerib keeldu kui "lobitegevust lihatööstuse teenistuses" ja rõhutab, et tarbijad suudavad tavaliselt selgelt eristada vegantooteid ja liha sisaldavaid tooteid.

Lisaks toetab Euroopa tarbijaorganisatsioon BEUC tarbijakaitsjate nõudmisi ja kinnitab, et enamik tarbijaid ei aja terminid segadusse. Pigem nõuavad nad nimede keelustamise asemel selgeid silte, et suurendada läbipaistvust.

Andmesituatsioonist selgub, et Saksamaal tarbiti 2024. aastal liha elaniku kohta 53,2 kg, lihavabade alternatiivide tootmine ulatus aga 126 500 tonnini, kasvades aasta varasemaga võrreldes 4,0%. Need arvud näitavad kasvavat huvi taimse toitumise vastu, mida käsitletakse ka küsimustes Euroopa Komisjonile. Arutlusel on sellised küsimused nagu taimsete toodete levitamine supermarketites ja kogu ELi hõlmava märgistusprogrammi võimalus ning need on sõnastatud aastal avaldatud kirjas komisjonile. Euroopa Parlament esitati.