Suche
Mein Konto
Kliimamuutused ehituses: kliimaneutraalseks muutmiseks on vaja 1,4 triljonit eurot!
8. juulil 2025 analüüsitakse ehitussektori kliimasõbralike ümberkorralduste väljakutseid ja võimalusi. Eksperdid rõhutavad vajadust dekarboniseerimise ja ringlahenduste järele.
Kliimamuutused ehituses: kliimaneutraalseks muutmiseks on vaja 1,4 triljonit eurot!
Arutelu süsinikdioksiidi heitkoguste üle Saksamaal muutub üha pakilisemaks. Saksamaa elamud põhjustavad umbes 14 protsenti riigi CO2 heitkogustest. Praegune uuring heidab sellele asjaolule valgust, mis näitab tohutuid rahalisi nõudeid kliimasõbralikuks muutmiseks. Uuringu kohaselt läheb kinnisvarasektori ümberstruktureerimine maksma ligikaudu 1,4 triljonit eurot. Need arvud rõhutavad tungivat vajadust võtta meetmeid dekarboniseerimise valdkonnas, mida kirjeldatakse äärmiselt keerulisena. Arne Holzhausen Allianz Researchist rõhutab, kui oluline on võtta varakult kasutusele meetmed kliimakaitse nõuete täitmiseks. Tulemused pärinevad Allianzi ja Allianz Trade'i ühisuuringust, mis analüüsib põhjalikult olukorda ehitus- ja kinnisvarasektoris.
Kliimasõbralike ümberkorralduste vajadus pole selge ainult Saksamaal. Ülemaailmsed uuringud näitavad ka, et ehitussektor võib CO2-heite vähendamisel mängida otsustavat rolli. McKinsey ja Maailma Majandusfoorumi uuringud näitavad, et ehitussektori CO2 heitkoguseid on võimalik vähendada kuni 75 protsenti ehk 4 gigatonni aastaks 2050. Ringmajanduse juurutamist peetakse võtmestrateegiaks, mille väärtuse loomise potentsiaal on kuni 360 miljardit USA dollarit.
Ringmajandus ehituses
Analüüs keskendub kuue olulise ehitusmaterjali, nagu tsement, betoon, teras, alumiinium, plast, klaas ja krohv, ringikujulistele kontseptsioonidele. Oluline on märkida, et 75 protsenti 2050. aastaks vajalikust infrastruktuurist on veel ehitamata, eriti sellistes tärkavates piirkondades nagu Aafrika, Lähis-Ida ja Aasia. Ehitussektor, mis vastutab kolmandiku materjalide tarbimise ja 26 protsendi üleilmsetest CO2 heitkogustest, on samuti oluline majanduslik baas, kus töötab 7 protsenti maailma elanikkonnast ja annab 13 protsenti majandustoodangust.
Maailma rahvastiku kasvades ja linnastumises suureneb ehitustegevus pidevalt. Tegelikult ehitatakse iga 40 päeva tagant uus New Yorgi suurune hoone. Uuring toob välja kolm peamist valdkonda süsiniku jalajälje parandamiseks: materjalide ringlus, energia ringlussevõtt ja CO2 edasine kasutamine või säilitamine. Eelkõige tsement ja betoon, mis koos tekitavad 30 protsenti ehitussektori heitkogustest, on 7 protsendiga ülemaailmse CO2 heitkoguse oluline allikas.
CO2 kokkuhoiu potentsiaal on märkimisväärne. Taastuvenergia kasutamise, ringlussevõtu ja CO2 säilitamise abil saaks aastaks 2050 säästa kokku 2440 miljonit tonni CO2. Terasel on ka kuni 970 miljoni tonni suurune säästupotentsiaal, alumiiniumi puhul aga 330 miljonit tonni ja plastil 149 miljonit tonni CO2 tänu optimeeritud ringlussevõtumeetodite kasutamisele. Sebastian Reiter McKinseyst rõhutab, et ehitussektoris on oluline välja selgitada ja rakendada tööpõhimõtteid ringliiklusele.
Seda teavet arvestades on selge, et kooskõlastatud lähenemine kliimaeesmärkide saavutamisele ehitus- ja kinnisvarasektoris on hädavajalik. Ainult tervikliku strateegia abil, mis arvestab nii ökoloogilisi kui ka majanduslikke aspekte, saab vajalik ümberkujundamine õnnestuda ja kliimaeesmärgid 2050. aastaks saavutada.