Leipzigi lähedalt avastati keldi kuldmünt: antiikajast pärit aare!

Leipzigi lähedalt avastati keldi kuldmünt: antiikajast pärit aare!

Saksimaal Leipzigist loodes Gundorfi lähedal põllul tehti tähelepanuväärne avastus. Detektor leidis Keldi kuldmündi, mis on umbes 2200 aastat vana ja mida kirjeldatakse piirkonna ainulaadsena. See avastus leidis aset juulis, kuid nüüd on leiu olulisus muutumas üha selgemaks. Saksimaa kultuuriministeerium on ametlikult identifitseerinud mündi, mis koosneb peaaegu puhtast kullast ja on väikese hõbedasisaldusega.

Münt kaalub vaid kaks grammi ja on klassifitseeritud ida-keldi mündiks, täpsemalt nn vikerkaarekausiks. Nimetus viitab nende müntide erilisele kuplikujulisele kujule, aga ka ebausule, et need kukkusid taevast, kus vikerkaar puudutab maad. Need mündid, mis pärinevad peamiselt Põhja-Böömimaalt, pärinevad III sajandist eKr ja näitavad varem tundmatut seost Böömimaa keldi kultuuriga. Huvitaval kombel ei kuulunud Saksimaa sellesse kultuurialasse.

Avastuse asjakohasus

Selle keldi kuldmündi leidmisel on suur arheoloogiline tähtsus. Ajal, mil paljud paigad on juba läbi uuritud, pakub see leid uusi teadmisi kaubandus- ja kultuurisidemetest iidses Euroopas. Mündi asukoht ja analüüs võib anda täiendavat olulist teavet keldi kohaloleku ja selle seoste kohta.

Saksimaa kultuuriministeeriumi reaktsioon leiule on valdav. Asutus väljendab oma entusiasmi avastuse üle ja rõhutab, et sellised leiud, mis annavad ülevaate minevikku, on piirkonna jaoks hindamatud. Ajaloolased ja arheoloogid eeldavad, et münt on oluline nii keldi ajaloo uurimisel kui ka hariduses.

järeldus

Gundorfis avastatud keldi kuldmünt laiendab meie teadmisi keldi kultuurist ja selle mõjudest Saksimaal ja kaugemalgi. See leid julgustab meid juba ümber mõtlema ja uurima keldi tsivilisatsiooni ajalugu Saksamaal. Täiendavad uuringud ja digitaalne arhiveerimine võivad aidata tagada, et seda olulist avastust ei unustataks ning see võib tulevikus anda uusi teadmisi Euroopa varajastest ühiskondadest.

Selle teema kohta lisateabe saamiseks lugege ka edasi Geo.de.