Suche
Mein Konto
Esimene salajane väljasaatmislend Afganistani: protestid Leipzigis!
Leipzig: Esimene küüditamislend Afganistani pärast 2021. aastat toob kaasa süüdimõistetud kurjategijad, protestid ja kriitika inimõiguste küsimuses.
Esimene salajane väljasaatmislend Afganistani: protestid Leipzigis!
18. juulil 2025 startis Merzi valitsuse salajane väljasaatmislend Leipzigi/Halle lennujaamast Kabuli, tähistades esimest küüditamist Afganistani pärast Talibani võimuletulekut 2021. aasta augustis. Qatar Airwaysi opereeritav tšarterlend (lend QR7431) tõi tagasi grupi A28 kurjategijaid. Varem toodi neid inimesi Leipzigi erinevatest liidumaadest nagu Saksimaa, Baden-Württemberg ja Nordrhein-Westfalen.
Väljumine toimus rangete turvameetmete järgi ning suur politsei kohalolek tagas väljasaatmise lennujaamas. Vastavalt teabele Pilt Väljasaadetute hulgas oli kolm Dresdenist pärit meest, kes olid süüdi mõistetud varguses, narkoäris ja kehavigastustes. Teised kinnipeetavad olid pärit Pforzheimi, Büreni ja Ingelheimi väljasaatmiskeskustest.
Kriitika küüditamispoliitikale
Afganistani väljasaatmisoperatsioone on aga kõvasti kritiseeritud. Saksi pagulasnõukogu protestis nende tagasisaatmise vastu ägedalt. Pärast Aeg Rõhutatakse, et ükski kuritegu ei õigusta väljasaatmist riiki, kus on piinamise ja inimõiguste tõsiste rikkumiste oht. Liitriikide pagulasnõukogud on selgelt väljendanud, et Talibani vaadeldakse kui režiimi, mis rikub inimõigusi, tõrjub süstemaatiliselt naisi ja tüdrukuid avalikkuse eest ning rakendab riiklikku vägivalda elanikkonna vastu.
Välismaalaste keskregistri andmetel peavad Saksamaal 30. juuni 2025 seisuga riigist lahkuma kokku umbes 11 172 Afganistani kodanikku. Neist 9462-l on tolerantsistaatus, 1710 aga elab ilma sallimisstaatuseta. Ligi kolm aastat pärast Talibani võimuletulekut kehtinud väljasaatmiskeeld tühistati alles 2024. aasta keskel, kui siseminister Nancy Faeser jätkas tagasisaatmist. Esimene erilend tõi Afganistani tagasi ka 28 kurjategijat ja kurjategijat.
Sotsiaalsed perspektiivid
Praegused küüditamised on tabanud inimõigusorganisatsioonide ja ÜRO tugevat vastupanu, mis hoiatavad paljudes avaldustes, et Saksamaa ei tohi hiilida kõrvale vastutusest Afganistani kodanike ees. Kõnealused üleskutsed järgida kannatanute inimõigusi ja seaduslikke õigusi, eriti arvestades küsitavat inimõiguste olukorda Afganistanis.
Arutelu Afganistani kodanike repatrieerimise üle toob esile nii pingelise sisepoliitilise olukorra Saksamaal kui ka väljakutsed varjupaiga- ja pagulaspoliitikas. Samal ajal kui valitsus rõhutab Saksamaa julgeolekuolukorda ja nõuab repatrieerimist, hoiatavad paljud organisatsioonid, et see õõnestab tõhusat toetust ja põgenike vastuvõtmist.