Ilmamuutus: tugevad vihmad toovad pärast põuakuumust lootust!

Ilmamuutus: tugevad vihmad toovad pärast põuakuumust lootust!

Õnneks on ilmaolud Saksamaal pärast pikka põuaperioodi muutunud. Viimastel nädalatel on olnud sagedasi ja kohati tugevaid vihmasadusid, mis lisaks loodusele ka põllumajandusele hädasti vajaliku veevaru tagasid. Põllumajandusmeteoroloog Andreas Brömser DWD-st kirjeldab seda ilmastiku arengut kui olukorra ajutist leevendamist. Sellest hoolimata on olukord endiselt pingeline: oodata on täiendavaid väljakutseid.

Andreas Marx Helmholtzi keskkonnauuringute keskusest (UFZ) selgitab, et vaatamata kõrgele pinnasekihi sademetele on taimedele rohkem vett saadaval, isegi kui mais oli sademete koguhulk väiksem. Hiljutised madalamad temperatuurid on samuti vähendanud aurustumist, millel on olnud positiivne mõju põllumajandusele.

Põllumajanduse väljavaated

Varasemate teraviljade, nagu nisu ja oder, väljavaated on üldiselt positiivsed. Tulevased ilmastikutingimused on aga üliolulised, eriti selliste põllukultuuride puhul nagu suhkrupeet ja mais, mis nõuavad pidevat veevarustust. Paljud taimed on märkimisväärselt kasvanud ja vajavad regulaarset vihma. Peamised mullakihid on nüüdseks kõrge sademetega piirkondades saavutanud 20–30 cm niiskustaseme. Selle kihi all jääb aga pinnas väga kuivaks kuni 50-80 cm sügavuselt.

Kuigi need vihmad pakuvad mõningast leevendust, hoiatavad eksperdid, et lõplikku selgust on veel liiga vara. Ülejäänud suve ilmade areng on endiselt ülioluline. Max Plancki Instituudi ja Euroopa Keskmise Ilmaennustuste Keskuse mudelarvutused näitavad, et Euroopas on väga kuum suvi. Selle põhjuseks võib olla kuumuse kogunemine Atlandi ookeani põhjaosas ning prognoosid pikaks kuumaks suveks tunduvad realistlikud.

Globaalsed ühendused

2025. aasta kevad oli üks rekordiliselt kuivemaid koos globaalse temperatuuri tõusuga. Saksamaa keskmine temperatuur on alates 1881. aastast tõusnud 1,7 kraadi võrra, mis on rohkem kui maailma keskmine. Kliimamuutused põhjustavad üha enam äärmuslikke kuumalaineid, mis kajastuvad ka hiljuti põhjapoolkeral täheldatud kuumarekordites. Põhja-Ameerikas on temperatuur üle 40 kraadi Celsiuse järgi ja Loode-Hiinas isegi üle 50 kraadi Celsiuse järgi. Ekstreemse kuumuse käes kannatab ka Lõuna-Euroopa, näiteks Hispaanias ja Itaalias on rekordilised 45 kraadi ja 46 kraadi.

Kuumalainetel on tõsised tagajärjed mitte ainult Saksamaal, vaid kogu Euroopas, sealhulgas kuumasurmad ja põuaprobleemid. 2022. aastal põhjustas see Saksamaal umbes 4500 kuumasurma ja Euroopas vähemalt 15 000 inimest. Eriti haavatavate rühmade hulka kuuluvad eakad, rasedad, imikud ja varasemate haigustega inimesed.

Saksamaa riikliku veestrateegia eesmärk on parandada veemajandust ning kaitsta põhjavett ja ökosüsteeme. Tulevane El Niño fenomen 2023. aastal võib veelgi suurendada äärmuslike ilmastikunähtuste arvu, mis pingestab veelgi niigi pingelist olukorda põllumajanduses. Teadus ja poliitika seisavad silmitsi väljakutsega rakendada piisavaid meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks.