Käsipall ühendab: Dirk Oschmann idast ja tema identiteedist

Käsipall ühendab: Dirk Oschmann idast ja tema identiteedist

13. juunil 2025 antud intervjuus Dirk Oschmanniga, mis ilmus FAZ ilmus, käsitleb saksa teadlane ja autor käsipalli identiteeti kujundavat rolli Magdeburgis. Ta tõstab esile SC Magdeburgi hiljutist Meistrite liiga võitu, mis on oluliselt tugevdanud piirkondlikku uhkust.

Samas väljendab Oschmann muret ida alaesindatuse pärast Saksamaa ühiskonnas tervikuna. Ta näeb selles olukorras ohtu riigi ühtekuuluvusele, kuna idapoolseid hääli ja perspektiive ei võeta sageli kuulda. See ilmneb eriti selgelt identiteedi ja kuuluvuse teemalises debatis.

Ida-lääne pinge

Arutelu Ida-Saksamaa inimeste elu tegelikkusest võtab üles ka ajaloolane Katja Hoyer. Oma raamatus "See pool müüri" arutleb ta, kui oluline on mõista SDV-d kui osa Saksamaa ajaloost. Tema argumendi keskseks elemendiks saab tema anekdoot Angela Merkeli kõne kohta Saksamaa ühtsuse päeval 2021. Halle an der Saale'is lükkas Merkel oma DDR-i eluloo "ballastina" tagasi ja rõhutas, et üleminekut ei tohiks vaadelda lihtsalt "nulltunnina".

Seda vaatenurka täiendab Oschmanni töö, kes seab oma raamatus “The East: an Invention of the West” kahtluse alla läänesakslaste vaate idasakslastele. Kasutades postkoloniaalset analüüsimeetodit, kritiseerib ta eeldust, et lääs on norm ja ida erand. Mõlemad autorid, Oschmann ja Hoyer, kutsuvad üles Saksamaa ajaloos diskursuses põhjalikumalt muutma, et arvatavate kaotajate hääl kuuldavaks teha.

Reaktsioonid ja vaidlused

Hoyeri ja Oschmanni raamatud pole vastuolulised. Kui Suurbritannias on Hoyeri töö pälvinud positiivset vastukaja, siis saksakeelset väljaannet on karmi kriitika osaliseks saanud. Kriitikud süüdistavad Hoyerit SDV trivialiseerimises, samas kui Oschmanni kirjeldatakse kui ebaajaloolist. Mõlemad aga rõhutavad, et nad ei taha SDV-d kujutada ebaõiglase riigina, vaid pigem soovivad keskenduda oma töös SDV-s elavate inimeste arusaamadele ja elulugudele.

See arutelu ei ole ainult kultuuriline nähtus, vaid sellel on ka kaugeleulatuvad sotsiaalsed tagajärjed. Idasakslaste vaatenurk ja nende kogemused peavad olema põimitud ülesaksalikku konteksti, et luua terviklik pilt Saksamaa ajaloost.