70-aastaselt pensionile jäämine: Taani tõmbab hädapidurit – mida see meie jaoks tähendab?

70-aastaselt pensionile jäämine: Taani tõmbab hädapidurit – mida see meie jaoks tähendab?

Arutelu pensioniea üle kogub Euroopas hoogu ja Taanit peetakse teerajajaks. Manager Magazin teatab, et riik on otsustanud pensioniiga järk-järgult tõsta 70 aastat. See otsus on osa laiaulatuslikust reformist, mille eesmärk on tegeleda pensionisüsteemi demograafiliste probleemide ja kasvavate kulude lahendamisega. See samm võiks olla eeskujuks teistele Euroopa riikidele, kes seisavad silmitsi sarnaste demograafiliste probleemidega.

Suured mured on ka Saksamaal. Deutschlandfunk teatab, et 61% pensionäridest saab kuus alla 1200 euro netoraha. Rahaline olukord on eriti murettekitav vallaliste jaoks, sest iga kolmas saab alla 750 euro neto kuus. Need arvud illustreerivad kohustusliku pensionikindlustuse rahastamisprobleeme, mis toimib jaotussüsteemi kaudu, kus jooksvaid pensione rahastatakse töötavate inimeste sissemaksetest.

Demograafilised väljakutsed

Eelseisvate reformide üheks põhjuseks on Saksamaa demograafiline areng: sündimus jääb madalaks, samas kui oodatav eluiga pikeneb. See toob kaasa pensionäride arvu kasvu, mis paneb kohustusliku pensionikindlustuse fondidele suure koormuse. Teadusnõustajad hoiatavad "šokeerivalt suurenevate rahastamisprobleemide eest". Föderaalvalitsus peab tegema ka pensionifondile suuri toetusi; Praegu on see ligikaudu 100 miljardit eurot, mis moodustab üle 25% kogu föderaaleelarvest.

Pensionikindlustuse rahastamine võib tulevikus kaasa tuua uute võlgade suurenemise. Poliitilised arutelud keerlevad pensionimaksete ja pensionitaseme võimaliku tõstmise ümber, mis ei tohi langeda alla 48%. Eksperdid nõuavad pensioniea piiri tõstmist 67 aastani ilma mahaarvamisteta aastaks 2029, kusjuures mõned taotlevad isegi pensioniea edasist tõstmist. See arutelu on eriti asjakohane, kuna lõhe keskmise pensioniea ja seadusega ettenähtud pensioniea vahel suureneb.

Pensionireform Saksamaal

Praegused poliitilised hääled nõuavad kõikehõlmavat pensionireformi, et kaasata senisest tihedamalt riigiteenistujaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. Ka Majandusministeeriumi Teaduslik Nõukoda on soovitanud pensionihüvitiste kestust kohandada eluea pikenemisega. Arvestades neid väljakutseid, on kiiresti vaja tulevikku suunatud reformi, et ennetada vaesust vanas eas. Prognoosid näitavad, et katkenud töökogemusega naisi võib vanemas eas vaesus eriti mõjutada.

Rahastamisprobleem jääb poliitilise arutelu keskseks teemaks. Silmas pole lahendust, mis käsitleks kõikehõlmavalt kõiki olemasolevaid väljakutseid ja demograafilisi muutusi. Arvestades käimasolevaid arenguid Taanis, võib Saksamaa olla sunnitud kaaluma sarnaseid samme pensionisüsteemi reformimiseks, et tagada pikaajaline stabiilsus.