Röövikukatk Seehausenis: võitlus tammerongkäigulise ööliblika vastu on pettunud!

Röövikukatk Seehausenis: võitlus tammerongkäigulise ööliblika vastu on pettunud!

Tammeröövikute (EPS) vastane võitlus Seehauseni vallas oli 2025. aastal varasemate aastatega võrreldes ebapiisavalt edukas. Haldusjuht Rüdiger Kloth (Vabad Valijad) kinnitas, et tänavused tulemused olid oluliselt kehvemad. 2025. aasta mais telliti ettevõttelt uuendusliku mikrobioloogilise biotsiidi Foray Es kasutamine, mis väidetavalt on inimestele kahjutu. See põhineb valgul, mida toodab bakter, mis ründab spetsiifiliselt röövikute seedesüsteemi. See protsess hõlmas vallas ligikaudu 2300 üksikpuu pritsimist, kuigi ka eramajapidamistel oli võimalus seda pakkumist kasutada.

Tulemused on aga segased. Kui võitlus Altmärkische Höhe vallas oli edukas, siis Elbe jalgrattateel oli olulisi raskusi, eriti Losenrade ümbruses. Siinkohal on oluline märkus nõuniku Ronald Müllerilt, kes kritiseeris asjaolu, et maapinnast pihustamise tehnoloogia ei ole piisav. Ta soovitab, et helikopterite kasutamine, nagu varemgi, võiks anda paremaid tulemusi.

Väljakutsed ja võimalikud lahendused

Kuigi varasematel aastatel on röövikutõrje õnnestumisprotsent olnud 70–80 protsenti, siis tänavu on edukus vaid 50 protsendi ringis. Olukorra parandamiseks on pakutud parandusi, kuid see eeldab, et röövikud on enne nukkunud. Volikogu liige André Solloch mainis ka Lüneburgi linnaosast pärit paljutõotavat tõrjemeetodit, mis kasutab elusaid niidiusse, nn nematoode. Neid saab rakendada puulatvadele ja need on tõhusad enam kui 90 protsendi EPS-i populatsiooni vastu. Neid nematoodi tuleks siiski kasutada pärast päikeseloojangut, kuna ussid on valgustundlikud.

Seehausenis oleks nematoodide kasutamise kulud aga kolm-neli korda suuremad kui varasemad tõrjemeetmed. Tõhus tõrje on oluline, sest tammepuust koi röövikud ei kujuta endast mitte ainult metsandusprobleemi, vaid võivad ohustada ka inimeste tervist. Alates kolmandast vastsete staadiumist toodavad röövikud nõgesemürki sisaldavaid torkavaid karvu, mis võivad põhjustada nahareaktsioone, hingamisteede ärritust ja silmade ärritust, mida tuntakse rööviku dermatiidina. Need ohud nõuavad kontrollistrateegiate hoolikat planeerimist.

Regulatiivsed raamtingimused

Võitlus tammerongkäigulise ööliblika vastu on allutatud rangetele regulatiivsetele raamistikele. Kaitsealadel, kus on palju tammepuid, on tõrjevõimalused piiratud. Kergete nakatumiste korral tuleks vältida insektitsiide. Selle asemel soovitatakse mõjutatud metsaaladele alternatiivseid meetmeid ning hoiatussiltide ja tõkete paigaldamist. Professionaalsed kahjuritõrjed saavad röövikuid või pesasid populatsiooni kontrolli all hoida tolmuimejaga; Kuid keemilised või bioloogilised tõrjemeetmed on lubatud ainult juhul, kui muud meetmed ei ole piisavad.

Seoses ilmastikutingimustega tuleb tõrjetegevust läbi viia tuulevaikse ja sademeteta ilmaga, et minimeerida triivi. Lisaks tuleb säilitada minimaalsed kaugused pinnaveest ning looduskaitsealadel tegutsemiseks on vaja luba. See rõhutab vajadust järgida biotsiidide käitlemisel kõiki kasutuseeskirju, et hoida tervise- ja keskkonnariskid võimalikult madalal. Seda toetab eriti umweltbundesamt.de.