Suche
Mein Konto
Massiline droonirünnak Ukrainale: Venemaa laastav pealetung!
2. juunil 2025 korraldas Venemaa Ukrainale seni suurima droonirünnaku. Järgnevad teated hävitamisest ja sõjalisest reageerimisest.
Massiline droonirünnak Ukrainale: Venemaa laastav pealetung!
Ukrainas on viimastel päevadel aset leidnud dramaatilisi sündmusi, mis on Venemaa ja Ukraina niigi pingelisi suhteid veelgi teravdanud. Venemaa alustas ööl vastu pühapäeva, 2. juunit 2025 Ukrainale massilise 479 drooniga rünnaku, mis on arvatavasti suurim droonirünnak riigi vastu pärast sõja algust. Valju Pilt See rünnak oli laialt levinud rünnak, mis kestis mitu tundi ja tabas nii infrastruktuuri kui ka tsiviilobjekte. Ukraina õhutõrje suutis aga osa droonidest kinni pidada, mis viitab sellele, et riigi kaitsemeetmed pidasid vastu isegi siis, kui kahjud olid vältimatud.
Lainetena toime pandud rünnak ajendas Ukraina võimude üleskutset elanikele ettevaatlikkusele. Tekkis edasiste rünnakute oht, mis süvendas veelgi pingelist olukorda piirkonnas. Vahepeal teatas Ukraina, et võttis sihikule ka Venemaa strateegilised pommitajad, hävitades neid kümneid. See rünnak oli suunatud vähemalt neljale teadaolevale Venemaa õhuväebaasile, sealhulgas Ivanovole, Diagilevole, Olenyale ja Belajale, mis asuvad Ukraina piirist enam kui 4200 kilomeetri kaugusel, olles saanud tuntuks kui esimene Ukraina rünnak Siberis pärast sissetungi algust.
Ukraina pealetung ja vastupanu
Ukraina pealetung hõlmas 117 esimese inimese vaate (FPV) drooni, mida veeti salaja baaside lähedusse. Operatsioon kestis 18 kuud ja see demonstreerib Ukraina strateegilist planeerimist, mis on nüüdseks demonstreerinud mitmeid oma ründevõimeid. Ukraina salateenistuse SBU hinnangul hävitas see operatiivne edu 40 Venemaa lahingu- ja luurelennukit, sealhulgas selliseid olulisi mudeleid nagu Tupolev Tu-95 ja Tu-22. Hinnanguline kahju Venemaale on ligikaudu 7 miljardit dollarit, mis rõhutab selle pealetungi mõju ja rõhutab selle sõjalise tegevuse tähtsust.
Venemaa vastas rünnakutele, kinnitades "terrorirünnakuid" ja teatades kahjustatud lennukitest. Meedia ja sõjaväeblogijate kriitika oma strateegiliste pommitajate kaotuse kohta räägib Venemaa sõjaväe sisepingetest, president Zelenski kiitis aga Ukraina rünnakut kui "hiilgavat tegevust" ja tõstis esile selle operatiivse ettevalmistuse eeskujulikuna. Nende rünnakute seost Istanbulis käimasolevate läbirääkimistega peeti aga ebatõenäoliseks, kuna sellised ründeoperatsioonid nõuavad pikka ettevalmistust.
Need arengud illustreerivad jätkuvat konflikti Venemaa ja Ukraina vahel, mille ulatus ja intensiivsus on jätkuvalt erinev. Rahvusvaheline üldsus on jätkuvalt mures selle sõja humanitaar- ja julgeolekumõjude pärast, samal ajal kui mõlemad riigid jätkavad oma sõjaliste strateegiate kohandamist.