Martin Walser: Leipzigi võimas lugemiskultuur kui inspiratsioon!

Martin Walser: Leipzigi võimas lugemiskultuur kui inspiratsioon!

2023. aastal surnud Martin Walser kirjeldas Leipzigi kui "linnade linna" ja "lugemislinna number üks". See entusiasm raamatumetropoli vastu pole juhus, sest Leipzig ei olnud Walserile mitte ainult lugemiskoht, vaid ka tema kirjandusliku karjääri keskne pidepunkt. Aastaid rändautorina tegutsenud kirjanik andis oma esimese ettelugemise 1981. aastal Leipzigis. Siin leidis ta publiku, kes oli talle eriti südamelähedane ja reageeris tema teostele tundlikult. Walser asetas selle positiivse kogemuse linna rikkaliku raamatutraditsiooni ja Leipzigit iseloomustava maailmakuulsa raamatumessi konteksti.

Oma ettelugemiste ajal ei arutanud Walser mitte ainult oma raamatuid, vaid propageeris ka teisi autoreid. Ta pooldas Gerd Neumanni raamatut “Kell üksteist”, mida SDV ajal tsensuuri tõttu avaldada ei saanud. Ajal, mil paljud SDV tähtsad romaanid ilmusid ainult läänes, oli Walser lahutatud Saksamaa kirjandusmaastikul oluline liitlane.

Lugejate vastus

Walser märkas, et Leipzigi publik avastas tema tekstidest sageli lauseid ja ideid, mis talle kohe eriti olulised ei tundunud. See vastus, mida ta nii väga hindas, viis ta eelistama Leipzigi lugemist. "Kuulajad reageerivad teiste linnadega võrreldes peenemalt ja atmosfäärilisemalt," ütleb Walser. See tähelepanek rõhutab tema seisukohta, et autori ja lugeja vaheline suhtlus on kirjandusliku stseeni jaoks ülioluline ja et kirjandusel on võime "muuta asju ilusamaks, kui nad on".

See arusaam lugejatest on osa Walseri suuremast kirjanduslikust murest. Oma töödes käsitleb ta keerulisi emotsionaalseid konflikte ja sotsiaalse identiteedi kriise. Tema tegelased peegeldavad sageli Teise maailmasõja järgse elu katsumusi ja sõjajärgsete sakslaste moraalset enesekindlust. Walser julgustab inimesi oma ajalugu kriitiliselt vaatama ja rõhutab mälestuste jutustamise vastutust.

Mõjukas autor

Walserit kirjeldatakse kirjanduslikus diskussioonis sageli kui 20. sajandi õudustest kujundatud põlvkonna esindajat. Walserile järelehüüde pidanud Frank Schirrmacher rõhutas, kui oluline oli lugemine autori enda jaoks. "Lugemine," ütleb Walser, "on oluline elutegevus", mis tõi talle rõõmu ja aitas mõista oma "haigust", mille ta avastas sõjavangilaagris viibimise ajal.

Kohtumised teiste autorite, näiteks Adalbert Stifteri loominguga, kujundasid Walseri kirjanduslikku loomingut. Tema raamatud ei väljenda ainult tema isiklikke kogemusi, vaid peegeldavad ka üldist saksa identiteeti ja ajaloos juurdunud katkestusi. Oma ajaloo kriitilise pilguga esitab Walser lugejatele väljakutse ebasõbralikus maailmas ellu jääda ja loovalt kujundada väljakutseid, mida elu endaga kaasa toob.

Selles mõttes jääb Martin Walseri pärand elavaks nii Leipzigis kui ka kaugemal. Linn, mida ta kirjeldas kui "lugemislinna number üks", jääb lugejatele ja autoritele jätkuvalt dialoogi ja vastukaja kohaks.