Suche
Mein Konto
Leipzigi kohvikultuur taasavastatud: Arabian Coffee Tree avaneb!
1. juulil 2025 avas Leipzigis taas uksed kohvimaja “Zum Araben Coffe Baum”, kus arutletakse ajalooliste kohvikumääruste ja SDV kohvikriisi üle.
Leipzigi kohvikultuur taasavastatud: Arabian Coffee Tree avaneb!
Leipzigi kohvik “Zum Arabian Coffe Baum” avas külastajatele taas uksed teisipäeval, 1. juulil 2025. Traditsiooniline maja, mis kunagi oli populaarne kohtumispaik paljudele isiksustele, pakub nüüd põnevat tagasivaadet kohvi ajaloole ja selle kultuurilisele tähendusele Leipzigis ja kaugemalgi. Külastajaid ootavad ees mitmesugused teemad, sealhulgas 18. sajandi kohvimajade ranged eeskirjad, mis kajastavad tolleaegset kohvikultuuri ja -tarbimist käsitlemist.
Keskne teema, mida taasavamise raames käsitletakse, on DDRi kohvikriisi tagajärjed. See kriis leidis aset 1970. aastate lõpus, kui tekkisid suured kohvitarneprobleemid. Selle üheks põhjuseks oli defitsiit maailmaturgudel, mille põhjustas Brasiilia halb saak. Selline olukord sundis SDV-d sõlmima vahetuslepinguid teiste riikidega, et rahuldada oma kohvivajadusi. [Wikipedia] selgitab, et SED juhtkond piiras välisvaluuta säästmiseks toiduainete ja jookide importi.
Ajaloolised kontekstid ja globaalsed kaubandussuhted
Kohvikus saab aru ka varasema kohvikasvatuse koloniaalseostest. Kohvi ajalugu on tihedalt seotud viimaste sajandite koloniseerimise ja ülemaailmsete kaubandussuhetega. Näitus käsitleb seda, kuidas need ajaloolised tegurid mõjutavad tänapäevalgi ja millist rolli mängib kohv tänapäeva globaalses kaubanduses.
“Zum Arabian Coffe Baum” on pikkade traditsioonidega ja on olnud vaatamisväärsus paljudele kuulsatele külalistele. Nende hulgas on nii tuntud heliloojaid nagu Johann Sebastian Bach ja Robert Schumann kui ka kirjanikke nagu Gotthold Ephraim Lessing ja Erich Kästner. Seda kultuurimõõdet rõhutab taasavamine, mis tõstab lisaks asutamisloole esile ka kohvi tähtsust ühiskonnas.
Kohvikriis SDV-s tõi kaasa kohviubade erakordse tarbimise, millel oli suur mõju paljude kodanike eluviisile. 1970. aastatel kulutasid SDV kodanikud kohvile umbes 3,3 miljardit marka aastas, kusjuures liiduvabariigi sugulaste kingitused katsid umbes 20% vajadusest. Need majanduslikud ja sotsiaalsed väljakutsed on samuti osa taasavamisest ja kutsuvad külastajaid asjaga lähemalt tutvuma.
“Zum Arabian Coffe Baum” taasavamine mitte ainult ei ärata ellu killukese Leipzigi ajaloost, vaid annab ka väärtusliku panuse ülemaailmse kohvikaubanduse ja selle mõjude üle erinevatele ühiskondadele. Seega ühendab kohvik mineviku, oleviku ja tuleviku ainulaadses kultuurikeskkonnas.