Eschwege mälestab: Lugemine Ursula Vaupelist ja mineviku õudustest

Eschwege mälestab: Lugemine Ursula Vaupelist ja mineviku õudustest

Muljetavaldav ettelugemine toimus täna Eschwege Anne Franki koolis, kus Milena Vaupel-Kentner ja Thekla Rotermund-Capar keskendusid Ursula Vaupeli eluloole. Üritus korraldati selleks, et juhtida tähelepanu raamatule “Ka mina olin Hitleri tüdruk”, mis käsitleb Ursula Vaupeli noorust natsionaalsotsialismi ajal. See raamat ei kirjelda mitte ainult tema vaimustust natsipropaganda vastu, vaid ka diskrimineerimist, mida ta koges oma füüsilise puude tõttu.

Ursula Vaupel oli tähelepanuväärne isiksus, kes sündis 20. juunil 1928 Schweidnitzis ja suri 4. jaanuaril 2018 Eschweges. Ta kasvas üles natsionaalsotsialistlikus perekonnas ja võitles kogu oma elu väljakutsetega, mida see mõju endaga kaasa tõi. Tema tütar Milena rääkis lugemise ajal oma ema elust, kes seisis oma veendumuste eest, kuigi ta oli sageli kahevahel, kas järgida või tõrjuda. Thekla Rotermund-Capar luges teosest lõike, et äratada ellu lahkunu hääl. See oli liigutav hetk, mis avaldas publikule sügavat muljet.

Mälestamine ja pühendumine

Lugemise keskne aspekt oli mälutöö tähtsus ja noorte pühendumine tugevale demokraatiale. Pärast sõda tegi Vaupel aktiivselt kampaaniat inimõiguste ja ajalooga leppimise eest. Eriti südamelähedased olid mälestused Eschwege “nõiaprotsesside” ohvritest. 1657. aastal mõisteti linnas süüdi ema ja tema tütar väidetava nõiduse eest ja hukati. Eschwege Schulbergi mälestusmärk on Ursula Vaupeli algatus, kes püüdis nende ajaloo tumedate peatükkidega leppida.

Üritus polnud mitte ainult kummardus Ursula Vaupelile, vaid ka võimas üleskutse rahu, demokraatia ja inimväärikuse poole. 1939. aastal Rootsi Kindertranspordiga päästetud juudipoiss Paul Kester saatis õpilastele videosõnumi. Selles tõstis ta häält ülalmainitud väärtuste eest – veel üks oluline aspekt lugemisest, mis tegi selgeks seosed minevikku.

Elutöö ja tunnustus

Ursula Vaupel polnud mitte ainult pühendunud õpetaja ja ajaloolane, vaid ka poliitik ja autor. Ta oli abielus ja kolme lapse ema. Tema elutöö hõlmab arvukaid panuseid nõiajahtide uurimisse ning varjupaigataotlejate toetamisse ja elulõpuhooldusesse. Teenete eest pälvis ta muu hulgas Hesseni osariigi aukirja. Nende nooruspõlvemälestused on kollektiivse mälu oluline osa ja aitavad minevikku valgustada.

Koolijuht Anna Reimann tänas esinejaid ja tunnustas ettelugemise korraldamisel võtmerolli mänginud saksa keele õpetajate pühendumust. Üritus tõstis esile noorte põlvkondade vastutust ja andis mõista, kui oluline on ajaloost õppida ja aktiivne tegutseda õiglase tuleviku nimel.