Leipzig käivitab suure soojaplaani: teel kliimaneutraalsuse poole!

Leipzig käivitab suure soojaplaani: teel kliimaneutraalsuse poole!

Leipzigis töötatakse välja terviklik munitsipaalsoojuplaan, mis peaks valmima 30. juuniks 2026. Linnapea Burkhard Jung (SPD) rõhutab, et see plaan pakub omanikele tulevaste küttemudelite planeerimisel suuremat kindlustunnet. Kava keskseks elemendiks on kaugküttevõrgu laiendamine, et toetada Saksamaa dekarboniseerimist aastaks 2045. Linna aastane soojusvajadus on 4,6 teravatt tundi, millest umbes pool kaetakse praegu maagaasiga.

28% soojuse vajadusest tuleb kaugküttest, mis samuti toodetakse suures osas maagaasist ja kivisöest. Vähetähtis osa, nimelt iga kümnes hoone, köetakse kütteõliga. Linn plaanib laiendada kaugküttevõrku 500 kilomeetrilt 800 kilomeetrini ja ühendada 60% Leipzigi majapidamistest, samas kui praegu saab kaugkütet umbes kolmandik. Siiski hoiatab Jung, et soojuse, eriti fossiilkütuste hind tõuseb CO₂ hindade tõusu tõttu.

Kuumuse üleminek kliimaeesmärkide saavutamiseks

Kuumuse üleminek on oluline samm kliimaeesmärkide saavutamisel. Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel põhjustab Saksamaal hoonete käitamine umbes 35% energia lõpptarbimisest ja 30% CO₂ heitest. Säästev ja kasvuhoonegaaside suhtes neutraalne soojusvarustus on nende kliimat kahjustavate heitkoguste vähendamiseks ülioluline. Meetmed kliimaeesmärkide saavutamiseks peavad olema kavandatud pidevalt ja ettenägelikult, lähtudes põhimõttest „tõhusus ennekõike“, mis rõhutab tarbetu soojuse raiskamise vältimist.

Siin on kesksel kohal hoonete energeetiline renoveerimine, sealhulgas soojusisolatsioon ja optimeeritud küttesüsteemid. Uuenduslikud protsessid, nagu seeria renoveerimine ja digitaliseerimine soojustarbimise paremaks kontrollimiseks, võivad tõhusust oluliselt tõsta. Soojuspumpade kasutuselevõttu peetakse ka paljulubavaks sammuks fossiilkütuste asendamisel.

Pilootprojekt ja rahastamine

Südvorstadt-Westis rahastatakse 100 miljoni euro suuruse eelarvega pilootprojekti integreeritud planeerimise testimiseks. Leipzigi kütte- ja linnapiirkonna ümberehitamine läheb hinnanguliselt maksma kokku kuus miljardit eurot, 20 aasta peale on planeeritud aastased kulud 300 miljonit eurot. Renoveerimisel keskendutakse elukvaliteedi parandamisele. Esimesed liitumised uue kaugküttevõrguga on kavas teostada juba 2026. aastal.

Protsessi kiirendamiseks tehakse ettepanek asutada naabrusfirma. Eeldatavasti suudab kaugküttekomisjon järgmise viie-kuue aasta jooksul varustada kaugkütteühendusega ligikaudu 600 maja. Ülioluliseks punktiks jääb sotsiaalne kliimapoliitika, mis peab arvestama ka madala sissetulekuga leibkondade jaoks mõeldud meetmetega, et nad saaksid oma kodu korralikult kütta.

Üldiselt vaadeldakse renoveerimist kui põlvkonnaülesannet, mis peaks valmima vähemalt 2040. aastaks. Samuti on föderaalvalitsus suurendanud kaugkütte laiendamise rahastamist, et toetada omavalitsusi selles olulises protsessis.

Riigi kliimakaitseseaduses sätestatud eesmärgid suurendavad veelgi vajadust nende meetmete järele, et saavutada aastaks 2045 kliimaneutraalne tulevik. Omavalitsuste soojuse planeerimine on strateegiline instrument, mis aitab omavalitsustel taastuvenergiale üle minna.

Lisateabe saamiseks võite lugeda aruannet saidilt lvz.de umweltbundesamt.de.