Kesk-Saksamaa majandus: vaikne vaatamata rekordnumbritele!

Kesk-Saksamaa majandus: vaikne vaatamata rekordnumbritele!

Kesk-Saksamaa majandus on endiselt murettekitavas olukorras. 16. juunil avaldatud Leipzigi ja Halle/Dessau kodade ühise majandusaruande praegused tulemused näitavad, et võrreldes eelmise aastaga olulist paranemist ei toimunud. Vastavalt aruannetele l-iz.de Ettevõtete äriseis on veelgi halvenenud ning äriväljavaated olulist paranemist ei näita. See uuring hõlmab enam kui 147 000 piirkonna ettevõtet ja toob välja majanduse ees seisvad tõsised väljakutsed.

Tulemuste tutvustamist juhtisid IHK Leipzigi tegevdirektor Kristian Kirpal ja HWK Halle tegevdirektor Thomas Keindorf. Kesk-Saksamaa majandus seisab silmitsi mitte ainult majanduslike, vaid ka struktuuriliste väljakutsetega. Kõrgete energiahindade ja püsiva inflatsiooni mõju seab ettevõtetele ja majapidamistele lisakoormust.

Majandusolukord ja väljakutsed

Kogu Saksamaa eksporditööstus on kriisis, mis ei alanud alles koroonapandeemiaga. Kuigi Saksimaa ja Saksi-Anhalt võivad 2024. aastal saavutada uued sisemajanduse koguprodukti rekordnäitajad, on hindadega korrigeeritud väärtused langemas. Saksimaal prognoositakse 0,4-protsendilist ja Saksi-Anhalti 0,9-protsendilist langust.

Seiskunud müük, kasvav tööpuudus ja soovimatus investeerida iseloomustavad praegust majandusolukorda. Kesk-Saksamaa majanduskliima indeks on 32 punkti, mis on 2018. aasta kevadise kõrgeima tasemega 89 punktiga võrreldes dramaatiline langus. Ettevõtted teatavad müügi vähenemisest, tegevuskulude kasvust ja murest tulevaste tööjõukulude pärast.

Tööstusharud ja tulevikuväljavaated

Konkreetsete sektorite ülevaade näitab, et ettevõtetel, mis tegutsevad peamiselt kodumaal, nagu käsitöö ja teenindus, on parem äriolukord kui ekspordist sõltuvatel tööstusharudel. Kesk-Saksamaa tööstussektoris oli eriti märgatav energia- ja tööjõukulude tõus, mis kahjustas oluliselt ettevõtete konkurentsivõimet. Valju IHK Leipzig Siseturu müük langes 7,5 protsenti, välismüük aga kasvas 12,4 protsenti 17,6 miljardi euroni, mis suurendas ekspordikvooti 37,9 protsendini.

Langustrend kajastub ka keskmise suurusega ettevõtete arvu vähenemises, mille arv on langenud 17 võrra 502-le. Töötajate arv langes 0,5 protsenti 98 748 inimeseni. Vaatamata teatud positiivsetele ootustele on ettevõtete äriootused vaid veidi paranenud ja jäävad üldiselt negatiivsele tasemele. Kojad nõuavad kutseõppe tugevdamist ja tööstiimulite parandamist.

Teine keskne teema on riigivalitsuse eelarve juhtimine. 2025. ja 2026. aasta eelarveprojekt näeb ette investeeringumäära drastilisi kärpeid, mis võib olukorda veelgi teravdada. Ettevõtted nõuavad energiakulude jätkusuutlikku vähendamist ja maksukärpeid, et leevendada majanduse koormust.