Paremäärmuslaste vägivald Connewitzis: 217 juhtumit ja kõrged karistused!
2016. aastal Connewitzis toimunud rahutused viisid 217 kriminaalmenetluseni, peamiselt rahurikkumise ja parempoolse vägivalla eest.

Paremäärmuslaste vägivald Connewitzis: 217 juhtumit ja kõrged karistused!
2016. aasta jaanuaris Connewitzis toimunud rahutused heitsid Leipzigi lähiajalukku pika varju. Leipzigi prokuratuur kinnitas hiljuti, et selle juhtumiga seoses alustati kokku 217 kriminaalmenetlust, millest enamik oli rahurikkumise eest. Süüdimõistvad kohtuotsused puudutavad peamiselt vägivaldsetes kokkupõrgetes osalenud inimesi, mille kogukahju hinnati ligikaudu 113 000 eurole. MDR teatatud.
217 süüdistatavast on nüüdseks seaduslikult süüdi mõistetud 209. Enamik sai kohtuprotsesside raames leebe karistuse ja ainult kaks inimest mõisteti vangi. Karistuseks määrati kuni kolm aastat ja kuus kuud, osa süüdimõistetuid aga rahatrahviga. Vasakpoolne poliitik Juliane Nagel on korduvalt juhtinud tähelepanu menetluse olukorrale ja kritiseerinud neid kui "loilaid" ja "mõnikord ärritavaid". Ta märkis, et paljud süüdistatavad väitsid sageli, et nad ei teadnud kavandatud rünnakust, mis viis leebete karistusteni.
Rahu rikkumise kontekst
Rahurikkumine on kuritegu, mis on suunatud avaliku korra või rahu vastu. See on toime pandud vägivaldsete rahutuste või neis osalemise teel, kusjuures vägivallateoga ähvardamisest piisab süüteoks. Saksamaal karistatakse sellistes vägivallaaktides osalevaid rahvahulkade liikmeid rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega, nagu on sätestatud Saksamaa kriminaalkoodeksis (§ 125). Eriti tõsiste riisumiste või vara kahjustamise juhtumite puhul võib karistada isegi kuue kuu kuni kümneaastase vanglakaristusega Vikipeedia teavitatud.
Connewitzi sündmused ei ole isoleeritud. Mõiste "rahurikkumine" pärineb keskajast, kui see tähistas vaenu korraldamise keeldu. Sellise tsiviilrahu rikkumist peetakse riigi vägivallamonopoli eiramiseks. See näitab, et selliste rahutuste sotsiaalne perspektiiv ei ole lihtsalt kohalik, vaid sellel on sügavad ajaloolised ja juriidilised juured.
Praegu on osa 2016. aasta vaidlustega seotud menetlusi veel lõpetamata. See näitab, et selliste vägivallategude õiguslik menetlemine võib venida pikaks ajaks, kuigi kriitika nende menetluste kiiruse ja enesekehtestamise suhtes püsib.